Maikuu kolmanda nädala tegemised

 Mai kolmas nädal jätkab putukate, mutukate, vee-elanike ja matkadega. Tuuletrolli rühma 3a lapsed õpivad tundma ja nimetama sipelgat, ämblikku, mesilast, kärbest, liblikat, lepatriinut. Abiks võetakse pildimaterjal. Jalutuskäikudel õuealal püütakse putukaid ka kohata. Õpetajad püüavad selgitada, miks on erinevaid loomi ja taimi looduses vaja ja kuidas kõikidesse tuleb hoolivalt suhtuda. Lapsed on mitu nädalat mänginud õuebingo mängu ja nüüd teevad kokkuvõtteid. Tuuleveski rühma 3a lapsed otsivad õuealal putukaid ja püüavad meelde jätta nende nimetused. Koos uuritakse vihmaussi elu. Mida kasulikku teeb vihmauss? Tuulepesa rühma 4a lapsed räägivad, mida saab lasteaia õuealal teha, mis siin üldse on. Millised puud, taimed ja lilled on? Millised on kevadtööd, mida saab veel teha ja mida tuleb juba teha? Tuulelipu rühma 4a lapsed teevad sellel nädalal tutvust vanasõnadega ja kuidas neid igapäeva elus kasutada. Tuulelaeva rühma 5a lapsed lähevad loodusmatkale Muraste Looduskooli, kus räägitakse tiigielust. Seoses sellega tuleb nädala jooksul jututeemaks erinevad veekogud, seal elavad loomad, elutingimused vees. Tuulelohe rühma 5a lapsed külastavad samuti Muraste Loodukooli, kuid nende teemaks on kevadine mets. Tuuleratta 6a lapsed kordavad prügisorteerimise teemat. Lapsed mängivad prügisorteerimise mänge ja viivad läbi viktoriini.

Maikuu teise nädala tegemised

 Mai teine nädal viib lapsed loodusesse uurima linde, putukaid ja vee-elanikke. Tuuletrolli rühma 3a lapsed kordavad üle linnud. Mis nimetusi linnud kannavad, millised on linnu kehaosad, millised välja näevad ja kuidas nad meie looduses elavad? Millised linnud pesitsevad lasteaia õuealal? Tuuleveski rühma 3a lapsed süvenevad putukate maailma. Lapsed õpivad märkama looduses putukaid ja neid nimetama. Millised putukad elavad lasteaia õuealal?  Tuulepesa rühma 4a lapsed teevad tutvust vee-eluga. Kes elavad vees või käivad vees? Kuidas vesi saab veekogudesse?  Tuulelipu rühma 4a lapsed õpivad samuti tundma veekogusid. Millised veekogud eesti on ja kuidas neid nimetatakse? Kes elavad erinevates veekogudes? Tuulelaeva rühma 5a lapsed võtavad luubid kaasa õuejalutuskäikudele. Kas putukad on ka kasulikud? Miks putukaid vaja on? Kes on Eesti looduse kõige tuntumad putukad? Tuulelohe rühma 5a lapsed lähevad Pae parki veekogu juurde uurima sealset taimestikku ja loomastikku. Õpetajaga tehakse koos katseid. Tuuleratta rühma 6a lapsed teevad loodusmatku nii Murastesse kui lasteaia ümbrusesse.

Oktoobrikuu kolmanda nädala tegemised

 

Tuuletrolli 3a lapsed jälgivad ilma. Päev on lühike, hommikul ja õhtul on pime. Sageli sajab vihma ja taevas on pilvine. Päikest näeb vähem. Puud langetavad lehti. Tuleb üle vaadata, mida saab toas teha. Milliseid mänge saab mängida laua juures, nukunurgas, poemängu nurgas? Ka Tuuleveski 3a lapsed tegelevad toamängudega. Nemad alustavad nukunurga söögitegemise mänguga. Õpitakse selgeks toidunõude ja toitude nimetused. Tuulepesa 4a lapsed tegelevad rändlindudega. Kes on paigalinnud- ja kes rändlinnud? Miks peavad linnud soojale maale lendama? Millised on linnu kehaosad? Tuulelipu 4a lapsed kordavad metsloomi. Kes on meie metsade loomad, mida nad teevad ja kuidas elavad? Tuulelaeva 5a lapsed vaatavad raamatuid ja filme paiga- ja rändlindudest. Tuulelohe 5a lapsed tegelevad samuti lindudega. Lapsed õpivad lindude nimetusi, välimust. Lapsed tutvuvad lindude rännetega. Tuuleratta 6a lapsed tutvuvad vee vajalikkuse ja tähtsusega inimese elus ning vee ringkäiguga looduses.

Jaanuarikuu teise nädala tegemised

Jaanuari teine nädal toob lasteni mitmeid looduse ja keskkonnateemasid, mis käsitlevad linde talvel ja vett. Tuulepesa 3a lapsed uurivad Eestis elavaid paigalinde. Milline on nende välimus, kuidas nad laulavad, kuidas toituvad?  Kuidas inimene saab rasketel talvedel linde aidata? Sellel nädalal on igapäevaseks jälgimiseks lastele avatud linnukaamera. Lindude tundmist toetavad luuletused nagu J. Kundla „Jaak“ ja „Varblased“. Õues saab mängida liikumismänge "Rebane ja varblased" ja "Linnud puul" Lapsed jälgivad õues olles muidugi ka ilma. Tuulelipu 3a lapsed räägivad ka lindudest. Nemad õpivad linnuluuletusi koos liigutustega. Õues lapsed vaatlevad puid ja põõsaid selle pilguga, kuidas linnud neid oma eluks ära kasutavad. Tuulelaeva 4a lapsed tegelevad sellel nädalal veega. Lapsed jälgivad loodust, kuidas toimib vesi erinevate temperatuuride juures. Lapsed teevad katseid veega. Gloobuselt ja kaartidelt uuritakse, kus on ja kui palju vett. Kuidas käib vesi looduses ringi? Lapsed proovivad erinevate maitsetega vett ka maitsta. Koos lastega räägitakse ka sellest, kuidas vesi, loodus ja aastaajad seotud on. Tuulelohe 4a räägivad põhiliselt joogiveest. Miks on inimesele vett tarvis, kuidas vesi inimeseni jõuab ja kuidas tuleb vee puhtuse eest hoida ja seda söösta. Lapsed uurivad veekogusid, erinevate vete hääli (vihm, kose kohin, oja vulin), vee ringkäiku looduses. Tuuleratta 5a lapsed teevad tutvust veealuse maailmaga ja erinevate randadega, kus vesi ja maa kokku puutuvad. Kes elavad vees, kes kasvavad vees ja kes kaldal, kes mõlemal pool.  Lapsed vaatavad loodusfilme Emajõest. Tuuleveski  6a lapsed jõuavad Eestis talvituvate lindude juurde läbi aastalinnu tuttpüti, kes kahjuks sooja ilma tõttu talvitub Pae pargi veekogul. Lapsed uurivad linde, kes tulevad Eestisse talvituma just Põhjamaadest. Lapsed vaatavad raamatuid, filme, videosid lindude elust. Kuna aasta 2020 on ka eesti rahvajuttude aasta, siis ühendatakse need kaks teemat ja tehakse tutvust eesti rahvaluulega, kus räägitakse lindudest. Tuuletrolli 6a lapsed jätkavad muinasjutu teemat. Selle rühma lapsed otsivad looduse teemat eesti rahvajuttudes ja teistes muinasjuttudes. Loomamuinasjuttude juures arutatakse loomade sümboolse tähenduse üle (kaval rebane, tark öökull, rumal hunt, tugev karu, arg ja kiire jänes...), "Siili ja jänese võidujooks". Arutelu alla tulevad veel.  "Okasroosike", "Kuldkalake".

Novembrikuu teise nädala tegemised

Novembri teine nädal jätkub kodu teemaga. Veel uuritakse rühmades peresid, koduloomi ja turvalisust kodus. Tuulepesa 3a lapsed uurivad tundeid ja emotsioone. Kuidas me tunded ära tunneme, kuidas me aru saame. Millised on sõbra tunded ja kuidas me saame neid muuta. Õpetajad koos lastega mängivad erinevaid situatsiooni mänge, kus tulevad esile erinevad tunded. Edasi minnakse rühma kokkulepete ja käitumisreeglite juurde. Abiks võetakse raamat olen tusane. Lapsed käivad ka õuealal jalutamas ja uurivad, kuidas puud valmistuvad talveks. Tuulelipu 3a lapsed korraldavad sellel nädalalisadepäeva ürituse ja räägivad oma perest. Vesteldakse kodustest isadepäeva kommetest. Kuna ilmad on soodsad, siis jälgitakse looduse muutumist õuealal. Tuulelaeva 4a lapsed tegelevad kodulindudega. Uuritakse, millised on vajalikud elutingimused, mida linnud söövad, miks inimesed kodulinde kasvatavad. Lapsed püüavad ise ka teha erinevate lindude häälitsusi. Koos püütakse voltida taluõue koos lindude ja loomadega. Lasteaia õuel kahjuks koduloomad ja linnud puuduvad, kuid taimi saab jälgida küll. Tuulelohe 4a lapsed tegelevad ohutusega kodus, eriti tuleohutusega, kuna algab küünalde põletamise aeg. Abiks võetakse M. Kesamaa raamat „Mida tegi tikuke, väike õige pikuke!“. Lapsed kordavad üle oma pereliikmete nimed, hädaabi numbri. Lapsed saavad teadmise, et hädasolijat tuleb alati aidata.  Tuuleratta 5a lapsed uurivad kodu- ja linnaloomi. Kes on koduloomad, kes on linnaloomad, kas neil on sarnasusi või on piisavalt erinevad? Lapsed lähevad Kadrioru parki õppekäigule, et jälgida, keda nad seal kohtavad. lisaks lindudele, loomadele vaadeldakse ka rikkalikku kultuuripärandit, mida park palub. Tuuletrolli 6a lapsed mõtestavad sellel nädalal vanasõna „Töö kiidab tegijat“. Lapsed mõtisklevad, millist ametit nad sooviksid õppida ja siis ka tööd teha. Kuidas see amet aitab teisi inimesi? Mille poolest on see amet vajalik? Räägitakse ka oma pere liikmete elukutsetest ja miks nemad valisid just sellised elukutsed? Tuuleveski 6a lapsed võtavad sellel nädala ette tõsise teema: „Eesti veekogud“ alates väikestest ojades suurte meredeni välja. Kuidas inimesed kasutavad veekogusid? Kuidas nad on seda ajaloos teinud ja kuidas kasutatakse praegu. Sellega seoses tuleb küsimus veekogude puhtusest ja reostusest. Mida saab iga inimene teha, et meie veekogud säilitaksid puhtuse?

Kuna tänaseks on puud kõik lehed maha lasknud, siis tuleb hakata neid kokku riisuma. Seda meie lasteaia õuel tehaksegi.

Tuuletrolli merereis Aegna saarele

Reedel tegi Tuule lasteaia Tuuletrolli rühm retke endiste piraatide saarele - Aegna. Lapsed said teada, kuidas üksikul saarel hakkama saada: kust toitu leida, kuidas sooja saada, kuidas ennast ravida, kuidas sõpru hoida ja kuidas toimetada saarel nii, et ka tulevikus oleks see saar rikas ja ilus. Lapsed otsisid koos giid Eliko Petseriga saarelt looduslikke aardeid ning lõpuks leidsid ka kirstu, kus sees oli mereandidest - agar-agarist - tehtud magus marmelaad.