Mida arvavad pedagoogid keskkonnakasvatusest

Tallinna Tuule Lasteaia Rohelise Kooli programmi keskkonnaülevaatusest võttis osa 18 pedagoogi  ja vastati 58 küsimusele.

Info, teavitamine ja kaasamine

Kõik pedagoogid teavad, et osaleme Rohelise Kooli programmis. 56% õpetajates leiab, et majja sisenev külaline näeb, et osaleme antud projektis. 89% õpetajatest usub, et lapsed on aru saanud, et väärtustame keskkonnahoidu. 56% õpetajatest on tutvustanud lastele keskkonnateemasid.

Õpetajad on rahul, et meie laeaias on keskkonnateema tähtsal kohal, et osaleme Rohelise Kooli programmis, suudame lastele ja nende vanematele selgitada keskkonnahoiu vajalikkust, ühiskond tegeleb keskkonna säästmisega. Meie  lasteaial on hea asukoht, et keskkonnateemasid käsitleda. Meil on suur aiaga piiratud õueala, kus kasvab puid, põõsaid ja rohttaimi. Jalutuskäigu kaugusel on Pae park, lauluväljak, Mäe tänava matkarada.

Õpetajate arvates tuleks leida võimalusi, et kogu teema rohkem sisuliselt kajastuks, rohkem tutvustama keskkonnahoidu nii lastele kui vanematele, et kõik väärtustaksid meid ümbritsevat keskkonda.

Elurikkus, loodus ja õueala

Kõik õpetajad kasvatavad lastega rühmaruumis taimi, 78% pedagooge on uurinud, kui palju erinevaid eestimaiseid liike lapsed tunnevad, poolte arvates tunnevad lapsed lasteaia õuel 3-5 liiki taimi, kolandiku arvates 5-10 taimeliiki, 6% õpetajatest arvab, et 10-20 liiki ja 5% õpetajaid arvab, et üle 20 liigi.Lasteaia õue putuka, linnu ja loomaliikide tundmises on arvamused samad. 83% õpetajatest on kasvatanud lastega õuepeenardel taimi. Õuesõppe tegevusi viib vähemalt korra nädalas läbi 42% õpetajaid, vähemalt 2 kora viib läbi 11%, vähemalt 3 korda on 17%. Kolmandik õpetajatest (30%) tunnistab, et viib õuestegevusi läbi harvem.

Õpetajad on rahul, et rühmas on palju toataimi,  meie õueala on nii rikkalik, kus kasvab mitmeid liiki puid, erinevaid taimi, meil on peenrad,  kus saab taimi kasvatada. Lapsed tunnevad looduse vastu huvi. Eesti loodus on mitmekesine.

Õpetajate arvates oleks vaja, et lapsed õuesõppest rohkem huvi tunneksid, kõik lapsed õpiksid loodust paremini tundma, õueala veelgi mitmekesisemaks muuta, õuealal oleks õuesõppe majake/nurgake, koos tahvli, laua ja pinkidega, igal rühmal oleks oma peenar, võiks olla isegi lasteaia õpperada erinevate taimedega

Kliimamuutused

Pooledüedagoogidest on märganud kliimamuutusi ja neid lastega arutanud.Kliima mõjutajad, mis lastega on seotud on toitumine ja toidujäägid. Õpetajate enamuse arvates söövad lapsed lasteaia toidu ära ja toidujäätmeid palju ei teki.

Õpetajad on rahul, meil on oma köök, kus saab tervislikku toitu, lastel on hea isu, meie lasteaia köögis valmistatud toidud lastele meeldivad, köögist saab alati vahendeid kui me ise teeme rühmas midagi toiduks, toit ei sattu prügikasti, me saame kaasa aidata keskkonna hoidmisele.

Õpetajate arvates, tuleks tähelepanu juhtida, et  kliima muutusi rohkem märgata, et lapsed teaksid, millised on probleemid, mitte ainult Eestis, toidu raiskamine maailmas lõpeks, et kliimamuutuse teemat paremini lastele selgeks teha.

Energia (valgustus, küte)

94% õpetajatest jälgib valgustuse kasutamist rühmaruumides, sama palju jälgib tuulekoja uste sulgemist. 78% täiskasvanutest jälgib, et seadmed oleksid vooluvõrgust välja lülitatud, kui neid ei kasutata.

Õpetajad o rahul, et et on võimalik rühmaruumis kasutada osalist valgustust, lapsed teavad, et lambid ei pea põlema seal, kus pole vajadust jne, märkame, kui õues on valge, siis kustutame tuled, meie rühmaruum on soe, antud teemaga tegeletakse igapäevaselt.

Õpetajate arvates tuleks oleks hea, kui selline harjumus saaks lastele sisse harjutatud ja seda kasutaks nad ka kodudes, kui ka lapsed energia kokkuhoiu vajalikust tunnetaksid.

Globaalne kodakondsus

Eesti keelt ja kultuuri tutvustab lastele õpetajatest palju 17% , piisavalt 78% ja 5% vähe. Teiste maade kultuure tutvustatakse õpetajate arvates palju 6%, piisavalt 44% ja 50% vähe.Leplikust teiste kultuuride suhtes õpetavad õpetajatest  28% palju, 56% piisavalt ja 16% vähe. Kiusamisest Vaba Lasteaia programmi  või selle põhimõtetega tegeleb 56% pedagoogidest.

Õpetajad on rahul, et meil on erinevast rahvusest lapsi lasteaias ning see rikastab ka meie silmaringi, lapsed kohanevad erinevustega palju kiriemini kui täiskasvanud, et saame lastele õpetada erinevaid kultuure, peame kinni eesti kultuurist, rahvakalendri pühadest, lapsed on hoolivad, tähelepanelikud, sallivad

Õpetajate arvates peaksime tutvustama rohkem teiste maade kultuuri ja tavasid –kombeid, ehk teadvustama laste seas rohkem, näitama, et rühmas on erinevatest rahvusteast lapsi ja lasta neil oma rahvuse ja kultuuri osas olla aktiivsemad, tegutsema, et iga laps tunneks end turvaliselt ja väärtustatuna.

Tervis ja heaolu

89% õpetajatest arvab, et lastel on piisavalt aega ja ruumi aktiivseks liikumiseks.Kõik õpetajad leiavad, et lapsed soovivad liikuda. 94% pedagoogidest on arutlenud lastega, millest sõltub tervis ja kuidas seda mõjutada. 83% vastanud õpetajatest väidab, et lapsed järgivad tervisliku käitumise nõudeid, 89% arvab, et lapsed teavad, mis on tervislik toit.67% õpetajatest arvab, et lapsed eelistavad tervislikku toitu.Kõikides rühmades saavad lapsed juua puhastpuhast vett.

Õpetajad on rahul, et tervist edendavad põhimõtted on hästi rakendunud ja meil on tõesti palju ruumi nii toas kui õues tegutsemiseks, lapsed on tervisliku toidu vajalikkust mõistma hakanud, lapsed joovad heameelega vett.

Õpetajate arvates peaksime tegutsema, et tervislikule toitumisele pööratakse tähelepanu ka kodus, et lapsed toituksid tervislikult, et aktiivset liikumist oleks rohkem.

Meri ja rannik

78% õpetajatest on käinud lastega mere ääres õppetegevusi läbi viimas. 61% on puudutanud ka merereostuse küsimusi.

Õpetajad on rahul, et meri on meile lähedal, et lapsed näevad merd, tahavad mere ääres käia, mõistetakse, miks on mere reostus ohtlik.

Pedagoogide arvates oleks vaja, et lapsed väärtustaks mere puhtust ja merereostuse teema lastele arusaadavamaks teha, et et mere ääres saaks rohkem tegevusi teha.

Prügi ja jäätmed

94% täiskasvanutest sorteerib biojäätmeid muust prügist eraldi. 94% kogub paberit ja pappi eraldi.Pooled sorteerivad pakendid eraldi. 94% õpetajatest, selgitab lastele miks on vaja jäätmeid sorteerida ja mis sorteeritud prügist saab. 56% pedagoogidest kasutab taaskasutatavaid materjale.

Õpetajad on rahul, et laste teadlikkus on tõusuteel, rühmas sorteerime prügi, lasped on sellest teadlikud, et paber ja biojäätmed on eraldi nõus, lapsed oskavad sorteerida ja rõõmuga kasutavad taaskasutust, teemat on igaaastaselt lastele tutvustanud spetsialistid.

Õpetajate arvates oleks vaja, et me ka pakendeid saaks eraldi konteinerisse sorteerida, rohkem taaskasutusega tegeleda, et lapsed teaksid, et paljusid asju saab taaskasutada. Oleks tore, kui saaks näiteks kompostri lasteaia alale, kuhu saaks viia leheriismed ja toidu jäägid.

Transport

94% pedagoogidest on lastega rääkinud ühistranspordi ja jalgsi käimise võimalustest.Õpetajad käivad pidevalt lasteaia territooriumilt väljas jalutus- ja õppekäikudel. Kui on võimalik, kasutatakse jalgsi käimist.

Õpetajad on rahul, et on võimalus käia lastega jalutamas väljaspool lasteaeda, meil on palju võimalusi matkadeks, lastele meeldivad jalutuskäigud loodusesse.

Õpetajad sooviksid, et lapsed ka vanematega koos rohkem liiguksid, ja et lasteaiapere lasteaia ümbruskonda veel paremini tundam õpiks.

Vesi

78% pedagoogidest on õppetöös käsitlenud vee ja eluslooduse seoseid, 94% on selgitanud vee säästmise vajadust. 67% õpetajatest arvab, et lapsed oskavad vett säästlikult kasutada.

Õpetajad on rahul, et kraanist tuleb puhas joogivesi, lapsed möistavad,et vett peab säästma.

Õpetajad sooviksid, et  puhast vett jätkuks ka edaspidi, vee säästmine oleks enesestmõistetav ja see see toimiks ka mujal maailmas.

Täielikku uuringut näed SIIT