Jaanuari
teise nädalaga algas talvekülm. Lapsed jälgisid,
vaatlesid, uurisid nädala jooksul talvist ilma, arutlesid, milline peab olema
laste riietus. Nooremad rühmad tegid katseid, kuidas vesi külma ilmaga jäätub ja
soojas toas jälle üles sulab. Korrati üle ja selgitati, kes magavad talveund ja
miks nad seda teevad. Mida söövad need loomad, kes ei lähe magama ja kuidas
inimesed saavad või ei tohineid toita. Samu küsimusi arutati ka lindude puhul. Lindude
toitumine ja toitmine talvel.
Tuulelipu rühm uuris kaslasi, kui loomariigi kõige
osavaimaid kütte. Tutvuti kaslastega, vaadeldi filme ja pilte. Uuriti, millised kaslased elavad
Eestis, millised mitte. Saadi teada, et Eesti selle aasta loom on
ilves.Uuriti tema välimust, eluviisi, toitumist.
Tuulekella rühma teema oli vesi: koostati mõistekaart: mida tean, mida tahan teada veest.Uuriti vee
erinevaid olekuid: vedel, tahke (jää ja lumi); uuriti protsesse: aurumine, külmumine,
keemine. Uuriti vee ringkäiku looduses. Tehti katseid, kuidas saada vihma,
lund, jääd.
Katsetati sulega, kuidas mõjub õlireostus lindudule.
Lapsed
arutlesid, kuidas mõjub keskkonna saaste veekogudele. Lapsed tutvusid looduslike
veekogudega - jõgi, järv, meri, ookean. Otsiti küsimustele vastuseid. Vaadati Jänku Juss filmi
„Ülemiste Veepuhastusjaamas“
Koolieelikute rühmades
tegeleti lindude teemaga. Uuriti paigalinde ja rändlinde, linde linnas, sh Pae
pargis ja lasteaia õuealal, linnukaamerate
jälgimine, linnulaulu kuulamine. Arutleti, kuhu ja miks linnud lendavad, uuriti maailmakaarti. Uuriti paigalinde meie
metsades. Tutvuti Aasta linnu 2018-
metsise e mõtusega. Arutati kuidas on seotud looduskaitse ja linnud, kuidas
inimesed saavad abistada paigalinde külmadel ja lumerohketel talvekuudel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.