teisipäev, 28. veebruar 2017

Räpina Aianduskooli projekt "Sõprustera"

Juba mitmeid aastaid on Räpina Aianduskool kutsunud lapsi kasvatama taimi. On olnud tomati, piparmündi, suhkrulehe, maasikate kasvatamist. Sellel aastal kasvatatakse hernest. Jälgitakse kuidas hernes idaneb, kuidas tõuseb, mõõdetakse kasvu, oodatakse esinesi õisi ja kaunu.
Projektiga saab tutvuda SIIN.
Kuna õpetaja Sirje käis isiklikult Räpinas seemnetel järel, siis saime Vabariigi aastapäeva kingituseks hüatsindipotid.


Tegemised märtsi alguses

Veebruar läheb üle märtsiks. Veebruari viimane päev on veel vastlapäev, kus tahaks liugu laste, aga märts on kindlasti kevadkuu.
Kõik rühmad peavad vastlapäeva, uurivad kombeid ja tavasid, traditsioone, sööke ja ennustusi, ohutust õues liumäel,  seost tuhkapäevaga. Lasevad vastlaliugu kui see vähegi võimalik on.
Tuuleveski rühm lisab siia juurde kevadise ilmavaatluse ja E. Raua „Sipsik ja kevadised veed“; Tuulekella ja Tuulelipu rühmad vaatavad naaberriike ja nende  muinasjutte,  Tuulepesa lapsed uurivad kosmost, maailmaruumi, kuufaase, mis on vastlate tähistamise juures väga oluline. Tuuletrolli rühm aga uurib Hans Christian Anderseni muinasjuttu  „Printsess herneteral“, sest just sellel nädalal algab Räpina Aianduskooli taimeprojekt „ Sõprusetera“. Kõik rühmad panevad sellel nädalal herneterad mulda.
Tuuleveski rühma tegevuskava näeb SIIT

Kuna vastlapäev oli õues väha märg, tuli tegevusi toas teha, isegi kegutajad tehti plastiliinist, vastlavurr aga oli päris kondist. Saalis sai vastlakukleid kanda, kepphobusega ratsutada ja lambale salli paela siduda.













Kangemad Tuuleveski rühmast said ikka päris liugu ka lasta



teisipäev, 21. veebruar 2017

Üldine keskkonnaülevaatus

Keskkonnatöörühm vaatas üle lasteaiaülesed küsimused. Kui palju ja kuidas kasutatakse energiat, vett ja elektrit, millised on prügisorteerimise võimalused, kui palju pööratakse vahendite valikul tähelepanu keskkonnasõbralikkusele, kui palju arvestatakse tervise edendamisega.

Ülevaadet saab vaadata SIIT



esmaspäev, 20. veebruar 2017

Keskkonnatöörühma koosolekud

Keskkonnatöörühm on tööhoo sisse saanud. Koosolekuid tuleb pidada päris tihti. Ideid on palju. Tuleb valida mida teha ja mida jätta teiseks korraks.Keskkonnaülevaatused on tehtud. Tuleb hakata täpsemalt analüüsima.
Koosoleku protokolli nr 4 näeb SIIT
Koosoleku protokolli nr 5 näeb SIIT


Tegemised veebruarikuu neljandal nädalal

Veebruari neljas nädal on Eesti vabariigi sünnipäeva nädal. Rühmades uuritakse Eesti riigi sümboolikat, uuritakse eesti maakaarte, tutvutakse hümniga, Tuulepesa rühm uurib ka , kes on eestile naabriteks. Õppematerjalina kasutatakse Jänku-Jussi multikaid, videosid, esitlusi ja toredat A. Alunurme raamatut  „Minu Eestimaa raamat”. Kõigis rühmades õpitakse luuletusi, mis räägivad Eestimaast. Tuuleveski rühm seob teemat koduga, Tuulekell arutleb lastega, mida võiks President soovida pidupäevaks, Tuulelaeva rühm kaunistab oma rühmaruumi ja küpsetab koogi. Kunstiõpetuses joonistatakse Laulupidu, meistedatakse rahvusvärvides ehteid, suitsupääsukest, kleebitakse pilte Eestimaa loodusest. Mängudes ehitatakse Pika Hermanni torni, kuhu saab heisata lipu, pannakse kokku eestiteemalisi puzzlesid. Nädalat kroonib aiarühmade matk presidendilossi juurde „Vabariigimatk“ Tuulekella rühma nädalategevuskava näeb SIIT 


neljapäev, 16. veebruar 2017

Mida arvavad lapsevanemad keskkonnaharidusest

Tuule lasteaed viis läbi Rohelise Kooli programmi raames läbi lastevanemate küsitluse, kus uurisime kui palju on peredes arutletud keskkonna probleemide üle ja mida me võiksime lasteaias koos ette võtta.
Tallinna Tuule Lasteaia Rohelise Kooli programmi keskkonnaülevaatusest võttis osa 24 lapsevanemat ja vastati 25 küsimusele.
Info, teavitamine ja kaasamine
Kuna lasteaed on tegelenud mitmeid aastaid keskkonnaharidusega ja saanud tunnustuse „Keskkonnasõbralik haridusasutus 2013“, siis ligi 80% lastevanematest teavad, et see teema on lasteaias oluline. Kodus on keskkonnasõbralikust käitumisest rääkinud kõik küsitluses osalenud peres.
Elurikkus, loodus ja lasteaia õueala
Küsitluses osalenud perede lapsed tunnevad sagedamini esinevaid taime- ja loomaliike. Vanemate arvates kuskil 20-50 liigi vahel. Pered käivad linnast väljas matkadel ja puhkamas ning siis pööratakse tähelepanu ka ümbritsevale keskkonnale. Lapsed õpivad taimi tundma ka oma kodu- või suvilaaias.
Lasteaia õuealal on lapsevanemad vaadelnud  koos lastega lilli lillepeenardes, kevadlilli, krookusi, märtsikellukesi, maitsetaimi, piparmünti, maasikaid, kartulit, võililli, teelehti, orasheina, seeni, lepatriinusid, röövikuid, liblikaid, mardikaid, kärbseid, vihmausse, mesilasi, herilasi, sipelgaid, päevakoera, kajakaid, tihaseid, rasvatihaseid, leevikesi, vareseid, tuvisid, varblasi, kuldnokki, kuuski, kaski, elupuid, pihlakaid, mände, pärnasid.
Kliimamuutused
Veerand küsitletud peredest on rääkinud ja mõtisklenud lastega kliima muutumise üle ning arutlenud, mis võiks selle põhjus olla. Pooled pered on rääkinud toidujäätmete tekkest ja sellega seotud probleemidest.
Energia
Energia teemaga on pered rohkem tegelenud. Ligi 83% peredest on lastega rääkinud valgustuse ja kütte kokkuhoiust. Samapalju peresid kinnitab, et sulgevad enda järel lasteaia tuulekodade uksed.
Globaalne kodakondsus
Endast erinevat kultuuri, tervise, religiooni omava lapsega on kohtunud enamus lapsi – 87%. Ka meie lasteaias on selliseid lapsi. Lapsed ja pered ei võõrista, ega hoia eemale. Eesti kultuuri on oma lastele sihipäraselt tutvustanud 83% vastanutest.
Tervis ja heaolu
Lastega on tervise teemadel räägitud peaaegu kõigis peredes – 92%. Küsitluses osalenud perede lapsed viibivad õues ja spordivad kõik , samuti on kõigil küsitletud perede lastel võimalus oma muredest vanematega rääkida.
Vesi
Vee ringkäiku looduses on puudutanud 29% peredest, 42%  on arutlenud lastega kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest. Pooled vastanud pered on rääkinud lastele, et pudelivee asemel on mõistlikum tarbida kraanivett.
Meri ja rannik
Veerand küsitletud peredest on mõtisklenud lastega, kust tuleb merereostus ja 88% peredest armastab mere ääres käia.
Prügi ja jäätmed
71% lastevanematest on rääkinud lastele prügi sorteerimisest ja taaskasutamisest, pooled vanemad arvavad, et lapsed oskavad prügi sorteerida. Veerand vanematest on lapsega arutanud, mis saab mänguasjadest, millega laps enam ei mängi.
Transport
Arutelu transpordi kasutamise üle on olnud 83% peredest ja 71% küsitletud vanematest arvab, et lasteaia juures võiks vähem autosid olla.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Tore on, et küsitletud lapsevanemad on teadlikud lasteaia tegevustest, on ise nende probleemidega tegelenud ja toetavad lasteaia tegemisi.
Küsitletud pered on ise ka aktiivsed looduses viibijad ja ümbritseva keskkonna märkajad.
Kuna lasteaial on suur ja mitmekesine õueala, on ka seal pered aega veetnud ja lastega erinevaid liike märganud.
Lastega on enam kõneldud ja arutatud energia, transpordi, prügi ja jäätmete, inimese tervise ning heaolu teemadel. Vähest tähelepanu on saanud mänguasjad, mida lapsed enam ei kasuta.
Lapsevanemad on rahul, et nende lapsed käivad Tuule lasteaias, kus pööratakse tähelepanu keskkonnakasvatusele, kaasatakse vanemaid lasteaia tegemistesse, lasteaial on suur ja mitmekesine õueala ja me elame Eestimaal. Ühistegevustega anname panuse keskkonna hoidmisesse.

Lapsevanemate arvates peaksime lõpetama liigtarbimise, prügi teket vähendama, kasutama vähem plasttaarat, selgitama puhta vee hoidmise tähtsust , muutma linna keskkonda rohelisemaks, tegelema sellega, et laste teadmised muutuksid mõtestatud tegevusteks, õpetama lastele, et nad liiguksid rohkem, toituksid tervislikult, hooliksid üksteisest, hoiaksid oma kodu ja ümbrust. 

Täielikku uuringut näeb SIIT

kolmapäev, 15. veebruar 2017

Sõbrapäeval Toidupangas

Tuule lasteaia Tuulelaeva, Tuulelohe ja Tuulepesa rühmade lapsed käisid sõbrapäeval külas  Toidupangal, et vaadata kuidas toimub toidupakkide kokkupanek nendele inimestele, kes on mingil põhjusel hätta jäänud ja vajavad abi.
Lapsed olid kaasa võtnud maiustusi ja puuvilju, et neid sõbrapäeval abi vajavatele lastele jagada.


teisipäev, 14. veebruar 2017

Tegemised veebruarikuu kolmandal nädalal

Veebruari kolmas nädal on sõbranädal.  Lapsed arutlevad sõpruse ja sõprade teemal. Sõbrad meie lähedal ja kaugemal. Millised on sõbrapäeva kombed?. Tuulelipurühm läheb Paepealse raamatukogu üritusele, Tuulelaev aga Mia Milla Manda lastemuuseumi. Tuuleveski rühm saab kokku Tuulelohe rühmaga ühises liikumistunnis, Tuulelipu ja Tuulekella lapsed teevad ühist näitemängu „Kassike ja kakuke“, Tuuletrolli ja Tuulelaeva lapsed peavad sõbralikku kohvikut, kuhu valmistavad ise võileibu ja muhvineid. Tuulekella lapsed teevad tikusuupisteid. Tuulepesa lapsed valmistavad lõbusaid sõbravõileibu, küpsisetorti, õpivad paigutama puuvilju kaunilt vaagnale. Tuulelaeva, Tuulelohe ja Tuulepesa lapsed sõidavad sõbrapäeval Toidupanka. Lapsed õpivad aru saama ja mõistma, kuidas jagada toitu, nii, et see prügimäele ei läheks, vaid jõuaks nendeni, kellel seda napib. Tuulekella rühma nädalategevuskava näeb SIIT. Veebiraamatut sõbranädalast näeb SIIT


Lõbus lugu

Tuulelaeva rühma õpetaja Sirje tõi arvelaua, et lapsed saaksid poe mängus raha arvutada. Tüdrukud aga leidsid, et võiks hoopis  grillipidu mängida :)


reede, 10. veebruar 2017

Oma tehtud kallis nukk

Tuule lasteaia õpetajad arvavad, et kõige parem mänguasi on oma tehtud. Õpetaja Diana õpetabki teistele, kuidas õmmelda Waldorf nukut.


Valguse ime

Valgus on eriline, eriti päikesetõus, mida Sa hommikul ise oma silmaga näed. Tuulelohe rühma lapsed joonistavad hommikust päikesetõusu.








Aastaring

Tuulelipu rühm jälgib ilma aastaringi.


Vee erinevad olekud ja värvid talvises looduses

Tuulelohe ja Tuuletrolli lapsed uurisid vee erinevaid olekuid. Tuulelohe tegi sulalumest lumetegelasi, Tuuletroll aga külmutas õhupalli sees värvilist vett.













Kuidas hoolitseda koduloomade eest?

Tuulelipu rühm käis Lastemuuseumis Miia-Milla-Manda, kus räägiti koduloomadest ja lapsed said ise kokku panna raamatu, kuidas  loomade eest hoolitseda.







Kuidas loomad talvel metsas hakkama saavad?

Tuulelohe ja Tuulekella rühmad uurivad jätkuvalt loomade talvist elu.