Maikuu kolmanda nädala tegemised

Maikuu kolmas nädal  viib meid kevadesse või vähemalt selle ootusesse. Tuulepesa 3a lapsed uurivad vihma. Miks on loodusele vihma vaja, millistele taimedele, loomadele? Mis on kevadveed, kes elavad ja arenevad vees? Lapsed teevad veega katseid ja jälgivad ilma. Vaadatakse üle ka kõik lasteaia õue peal kasvavad taimed ja loomad. Lapsed loevad luuletust  "Tip-tip - tip vihmake"  ja mängivad käe- ja rütmimäng "Õunapuu õieke". Tuulelipu 3a lapsed uurivad täpsemalt konnade elu. Millised on veekogud, kus konnad saavad elada, kuidas konnad arenevad? Kuidas on konnad looduses kasulikud? Miks on inimesele vett vaja ja millist vett? Kuidas vett hoida ja säästa? Kes elavad meie lasteaia õuel? Tuulelaeva 4a lapsed jälgivad kevadet looduskaameratest ja lasteaia õuealal. Erilist tähelepanu pööratakse lindudele ja taimedele. Abiks võetakse luubid ja binoklid. Lapsed loevad koos õpetajaga linnulule ja salme. Koos vaadatakse üle ka lasteaia aiamaa.  Tuulelohe 4a teevad tutvust aiatööde ja aiatööriistadega. Kuidas on ilmastik ja aiatööd seotud? Mis on aed? Mida ja kuidas aias toimetatakse? Lapsed jälgivad lasteaia peenramaal aiatööde tegemist. Lapsed kuulavad luuletust "Aia hääled" ja " Kui vihma sajab". Ka Tuuleratta 5a lapsed tegelevad aiatööde ja aiatööriistadega. Mis on aiatööd erinevatel aastaaegadel? Milliseid aiatöid saab teha lasteaia õuealal? Kuidas saab õueala korras hoida?  Lapsed mängivad aastaaegade lauamängu ja viivad läbi viktoriini "Aiatööd ja töövahendid". Tuuletrolli 6a lapsed tegelevad Ellen Niidu „Maalritööga“. Kuidas on maaler meie õues töötanud? Tuuleveski 6a lapsed tegelevad samuti õuesõppega. Vaatlevad ilma, vaatlevad puid, põõsaid, taimi, putukaid, roomajaid, linde, loomi. Kasutavad looduslikku materjali loovtöödeks.

Eeva Kirsipuu-Vadi: uus normaalsus ehk rohelised koolid ja lasteaiad

Tartu Loodusmaja projektijuht ja Rohelise Kooli programmi Eesti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi kirjutab täna ERRi uudisteportaalis arvamusloo "Uus normaalsus ehk rohelised koolid ja lasteaiad".

Mõned mõtted artiklist.

Kahtlus, et senine toimetamine ei ole olnud kõige mõtekam, on paljudel. Ka õppeasutuste tasandil. Mõistmine, et me tõesti oleme looduskeskkonnas toimuvate protsesside osalised ning mitte sugugi kõige kõrgema rollis, on ilmselt teravam kui varem.

programmis osalenud koolid ja lasteaiad on välja toonud enda igapäevase õppetöö süsteemse ülevaatamise keskkonna seisukohalt ja oma käitumismustrite väikse muutumise.Need on õppeasutused, kus keskkonnahoiuga seotud tegevused ei seisne mitte üksikutes heategevuspuhangutes, vaid on tõesti igapäevase tegevuse osa.

Eks aeg näitab, kas ja kui kauaks meile ikkagi meelde jäi, mis on elus kõige olulisem, millele peaks panustama ning kui kauaks õhk puhtamaks jääb. Rahvusvahelisel keskkonnapäeval, 5. juunil kasvab rohelise lipu tunnustuse saanud õppeasutuste aev Eestis.

Maikuu teise nädala tegemised

Maikuu teine nädal  viib lapsed õue. Tuulepesa 3a lapsed uurivad vett. Kuidas meil vihma ja lund sajab? Kuidas vesi looduses liigub? Lapsed loevad Ellen Niidu luuletust „Silmapesulaul“ ja loevad muinasjuttu „Pöial-Liisi“ Õies jalutades püüavad leida, kus nad võiksid vett näha ja kes vett vajaksid. Tuulelipu 3a lapsed teevad tutvust võilillega. Lapsed otsivad õuealalt võililli ja püüavad ära tunda taime osasid: õis, vars, leht ja juur. Lapsed arutlevad, millega võilill sarnaneb. Lapsed teevad katset ka taimemahlaga, mis ei taha naha pealt ära tulla. Lapsed kaunistavad liivakooke võililledega ja punuvad võilillepärga. Eelmisest nädalast korratakse üle putukad ja väiksed roomajad. Tuulelaeva 4a lapsed jälgivad ilma õuealal, taimi ja nende arenemist. Mõned lilled on juba ära õitsenud, mõnesid taimi alles külvatakse ja istutatakse. Lapsed püüavad õuealalt prahti koristada ja aidata miniaiandustöödel. Lapsed püüavad leida seoseid ilmastiku ja taimede arengu vahel. Koos loetakse luuletust võilillest, mõistatatakse mõistatusi päikesest ja tuulest. Tuulelohe 4a lapsed tegelevad ilma ja päikesega. Vaadeldakse ilma ja püütakse seda võrrelda talvise ilmaga. Milline on päike erinevatel aastaaegadel? Kuidas lapsed riietuvad ja millest see sõltub? Mida taimed ja loomad arvavad päikesest? Milliseid omadussõnu saab koos päikesega kasutada?  Tuuleratta 5a lapsed tegelevad rohutirtsu, sisaliku ja kiiliga. Kõige pealt tutvuvad piltide abiga. Edasi minnakse videote juurde, kus saab teada nende eluviisidest, elukohast, eluringist ja eripärast. Mängitakse putukabingot, kuulatakse loodusehelisid. Tuuleratta rühmal on sellel nädalal Paepealse raamatukogu Lugemisisu projekti raames videosild raamatukogutöötajatega, kus koos arutletakse raamatute üle. Tuuletrolli 6a lapsed lähevad sellel nädalal õue õppima. Kõige pealt korratakse üle liikluseeskirjad tänavatel liiklemiseks. Edasi kinnistatakse elurikkuse mõistet ja püütakse selle tähendust mõista ja looduses konkreetselt kogeda. Lapsed otsivad loodusest geomeetrilisi kujundeid ja ruumilisi vorme, mis oleks sarnased matemaatilistele mõistetele. Tuuleveski 6a lapsed kordavad üle kõik lasteaia õuealal kasvavad puud ja taimed, tuletavad meelde Suure Taimejahi liigid. Rühmas viiakse läbi mälumäng kevadest ja õueala loodusest.Koos õpitakse luuletust kevadest ja koostatakse jutukesed: „Mida puu mulle räägib?“ Ka Tuuleveski rühma lapsed kordavad üle ohutusnõuded jalgratta sõidul.

Aiavili mulda!

Täna oli Tuule lasteaias tähtis päev. Mulda said kartul, porgand ja peet.

Sõprusterad 2

Selle nädalaga võib taimekasvatusprojekti lõpetaatuks lugeda. Söögi herned kasvasid kõigis rühmades niikaugele, et lapsed said omakasvatatud terasid maitsta. Lillhernestega nii hästi ei läinud. Kõik terad ei tahtnud hästi idaneda ja olid kasvades üsna kapriissed. Kuid mõned lillherned me saame ka õue edasi istutada.

Maikuu esimese nädala tegemised

Maikuu esimene nädal toob meieni emadepäeva. Tuulepesa 3a lapsed püüavad rääkida emast, perest, peresuhetest, armastusest ja austusest. Lapsed räägivad, milline on nende ema, kellena ta töötab. Kuidas on plaan tähistada emadepäeva, mida emale öelda? Lapsed õpivad emadepäeva luuletust ja loevad Elar Kuusi juttu „Memme musi“. Õuealal jälgitakse pungade puhkemist põõsastel, kevadlilli põõsa all ja linnukesi okstel. Tuulelipu 3a lapsed saavad teada emadepäeva tähendust ja traditsioone. Lapsed püüavad kirjeldada oma ema läbi omadussõnade. Õues käies õpivad lapsed hoolivat suhtumist loodusesse ja lugupidavat suhtumist elavasse. Lapsed saavad teada, kes on vihmauss, kus ta elab, milline ta on, kuidas areneb ja mida kasulikku ta looduses teeb. Kes on nälkjas ja tigu? Mida nemad söövad ja kus elavad? Miks neid looduses vaja on? Tuulelaeva 4a lapsed räägivad oma emadest ja tema toimetustest. Lapsed arutavad, kuidas saab ema abistada. Õues jälgitakse, mis on nädalavahetusega muutunud ja liikumismängu „Puuduta puud“. Tuulelohe 4a lapsed kõnelevad oma perest, vanematest ja vanavanematest. Kuidas pereliikmetele rõõmu valmistada ja lihtsaid, aga meeldejäävaid kingitusi teha. Lapsed õpivad emadepäevaks luuletuse ja laulu. Õues jälgitakse lindude tegevusi, taimede arenemist. Aknalauale pannakse kasvama sibulad. Tuuleratta 5a lapsed tegelevad lilledega, mida võib emadepäeval ka kinkida. Lapsed tutvuvad lilletaimedega, püüavad kirjeldada nende välimust ja taime osasid ning kasvutingimusi. Lapsed otsivad õuest samu lilli, mida rühmas piltidel ja videotes vaatavad. Lapsed kinnistavad elurikkuse mõistet ja vajalikkust. Tuuletrolli 6a lapsed püüavad analüüsida ema rolli perekonnas. Millised on ema ülesanded kodus ja tööl. Millised on omadussõnad, millega saaks kirjeldada suhteid peres ja igat pereliiget. Mida tähendab „kompliment“. Lapsed õpivad pähe Erika Esopi luuletuse „Minu ema on hea“. Tuuleveski 6a lapsed räägivad ja arutlevad erinevate peremudelite üle. Mis on peres kõige tähtsam? Mis on pereväärtused? Kuidas võib emadepäeva peres tähistada? Ka Tuuleveski lapsed uurivad õues kevade arenemist.

Kuidas Tuule lapsed on linde õppinud

Igal linnul oma laul from Imbi on Vimeo.