esmaspäev, 27. jaanuar 2020

Jaanuarikuu neljanda nädala tegemised

Jaanuari neljas nädal ei too ka veel seekord külma ja lund. Tuulepesa 3a lapsed jätkavad tervislike eluviisidega. Sellel nädala uuritakse, miks peab laps õues käima ja mida saab õues teha, et tervis tugevam oleks. Millised on talvespordialad, kui külma, lund ja jääd oleks. Lapsed jälgivadki iga päev ilmaolusid. Talispordiga tutvutakse videote vahendusel. Jätkub ka eesti rahvajuttude lugemine raamatust „Marjakobar ja teisi setu muinasjutte“ Tuulelipu rühma 3a lapsed tutvuvad kaladega. Milline on kala, millised kehaosad on kalal, kus ja kuidas kala elab? Millised on eesti veekogudes kasvavad kalad ja millised maailmameredes elavad kalad. Mille poolest sarnanevad ja erinevad. Jutustatakse  ka rahvajuttu „Rebane varastas taadi kalad“ Õues jalutades vaadeldakse ilma ja veekogusid. Tuulelaeva 4a lapsed tutvuvad Eestimaa metsloomadega. Lapsed õpivad kirjeldama loodust ja seal elavaid loomi. Lapsed õpivad kirjeldama metsloomi, nende välimust, eluviisi. Veebikaamerate kaudu jälgitakse loomade käitumist. Raamatute abil tehakse tutvust jalajälgedega. Abiks võetakse looduse kaardid, raamatud, videomaterjalid. Tuulelohe 4a lapsed sellel nädalal tähelepanu lindudele. Uuritakse, kes külastavad lasteaia õueala, mida nad teevad ja mida söövad. Miks mõned linnud lendavad talveks ära ja mõned jäävad siia. Kuidas inimesed saavad linde rasketel talvedel aidata? Lindude jälgimisel on abiks linnukaamera. Tuuleratta 5a lapsed räägivad spordist, võistlustest ja tervisest. Lapsed arutlevad hea tervise üle, mis sellele kaasa aitab ja mis nõrgestab. Kuidas kõige paremal moel oma tervist hoida ja parendada. Juttu tuleb ka võistlustest. Miks neid peetakse, milleks on võistlustel reeglid ja kuidas on sobilik võidu ja kaotuse puhul käituda. Millistest võistlustest on lapsed osa võtnud ja kui sportlikud on laste pered. Rühma tuleb perede sportlike tegevuste kohta fotonäitus. Teemat aitab lahti mõtestada A. Lindgreni jutustus „Lasse kukub järve“ . Aega jääb ka õues viibimiseks ja ilma vaatluseks. Tuuletrolli 6a lapsed hakkavad sellel nädalal tegelema luulega: luule, see ei tule tuulest, aga küll Tuule lasteaiast. Mis on luule, mille järgi tunneme luuletust, mille poolest erinevad muinasjutt ja luuletus? Kuidas rääkida  luuletuse mõttest ja sisust? Lapsed otsivad ise raamatutest luuletusi, mõtlevad välja riimuvaid sõnu ja õpivad ühe luuletuse pähe. Koos tegeletakse V. Luige luuletusega „Suur lärm“ ja K. Merilaasi luuletusega „Lugu mustast ja valgest“ Nädala lõpus toimub luuleõhtu „Luule, mis tuleb Tuulest“. Tuuleveski 6a lapsed tegelevad Eestimaa erinevate paikadega. Mis on Eestimaa kõige pikem jõgi, kõige kõrgem koht, kõige suurem saar, kõige suurem järv jne. Millised kohad on lastele tuttavad ja miks. Kus elavad lastele lähedased inimesed? Jätkatakse rahvajuttude raamatu „Marjakobar ja teisi setu muinasjutte“ lugemist. Sellel nädalal toimub ka Tuule lasteaia Viiendad hüppenööriga hüppamise meistrivõistlused.

esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Tuule lasteaias tunneb linde iga laps

Mitte ainult ei tunne, vaid oskab ka linnu nime kirjutada.





Jaanuarikuu kolmanda nädala tegemised

Jaanuari kolmas nädal jätkub lindude ja rahvajuttudega. Tuulepesa 3a lapsed tegelevad inimese keha ja tervisega. Lapsed õpivad kirjeldama oma kehaorganite tegevust, mida tähendab tema jaoks terve olemine ja kuidas enda eest hoolitseda. Vaadatakse raamatuid, joonistatakse inimkeha. Õues jalutades ei unustata ära ilma ja lindude vaatlust. Ka Tuulelipu 3a lapsed vaatlevad õueala linde. Seda täiendab linnukaamera jälgimine. Lapsed õpivad nimetama lindude kehaosi ja tuttavamaid linnuliike. Teemat aitab kinnistada E. Raua „Sipsik vaatab tihaseid“ Tuulelaeva 4a lapsed püüavad meelde jätta millised on paigalinnud ja rändlinnud.  Lapsed otsivad paigalindude elupaiku ja jälgivad, mida ja kuidas nad toituvad. Kuidas saab lindude toidulauda inimene rikastada? Lapsed uurivad eesti linnukaarti ja linnukaamerat. Lapsed jälgivad, mis toimub lasteaia õuealal. Tuulelohe 4a lapsed võtavad ette gloobuse ja uurivad, millistes tingimustes elavad millised loomad. Kes armastavad külma, kes sooja? Kus asuvad sellised piirkonnad gloobusel? Abiks võetakse laste entsüklopeediad. Tuuleratta 5a lapsed õpivad selgeks, kes on leevike, tihane, varblane, vares, tuvi, harakas, part, rähn. Sellele aitab kaasa rühmas läbi viidav linnupildi mäng. Lapsed püüavad meelde jätta ka mõne huvitava fakti iga linnu kohta. Kuulatakse lindude häälitsusi. Õues jalutades püüavad lapsed selgusele jõuda, kas lume ja jää  puudumine mõjutab ka lindude elu. Kuidas mõjutab soe talv lindude pesitsemist. Tuuletrolli 6a lapsed jätkavad rahvajuttudega. Rahvajutuaasta eeskujul loetakse sellel nädalal raamatut „marjakobar ja teisi eesti rahvajutte“. Rahvajutu "Rikas vend ja vaene vend" põhjal arutatakse mõiste „rikkus“ üle. See võib tähendada ka  perekonda, sõpru, tervist, elurikkust. Lapsed kuulavad rahvajuttu ka näitleja esituses. Milline on rahvajutu keel ja väljendusvahendid? Kuidas esitada rahvajuttu? Sellel nädalal koostavad lapsed ise ka juturaamatu enda väljamõeldud teksti, piltide ja kujundusega. Nädala lõpus toimub raamatute esitlus. Tuuleveski 6a lapsed tegelevad samuti eesti rahvajuttudega. Lapsed püüavad leida igale valitud jutule sobivad lavastusmängu vahendid ja neid esitada.













































teisipäev, 14. jaanuar 2020

Jaanuarikuu teise nädala tegemised

Jaanuari teine nädal toob lasteni mitmeid looduse ja keskkonnateemasid, mis käsitlevad linde talvel ja vett. Tuulepesa 3a lapsed uurivad Eestis elavaid paigalinde. Milline on nende välimus, kuidas nad laulavad, kuidas toituvad?  Kuidas inimene saab rasketel talvedel linde aidata? Sellel nädalal on igapäevaseks jälgimiseks lastele avatud linnukaamera. Lindude tundmist toetavad luuletused nagu J. Kundla „Jaak“ ja „Varblased“. Õues saab mängida liikumismänge "Rebane ja varblased" ja "Linnud puul" Lapsed jälgivad õues olles muidugi ka ilma. Tuulelipu 3a lapsed räägivad ka lindudest. Nemad õpivad linnuluuletusi koos liigutustega. Õues lapsed vaatlevad puid ja põõsaid selle pilguga, kuidas linnud neid oma eluks ära kasutavad. Tuulelaeva 4a lapsed tegelevad sellel nädalal veega. Lapsed jälgivad loodust, kuidas toimib vesi erinevate temperatuuride juures. Lapsed teevad katseid veega. Gloobuselt ja kaartidelt uuritakse, kus on ja kui palju vett. Kuidas käib vesi looduses ringi? Lapsed proovivad erinevate maitsetega vett ka maitsta. Koos lastega räägitakse ka sellest, kuidas vesi, loodus ja aastaajad seotud on. Tuulelohe 4a räägivad põhiliselt joogiveest. Miks on inimesele vett tarvis, kuidas vesi inimeseni jõuab ja kuidas tuleb vee puhtuse eest hoida ja seda söösta. Lapsed uurivad veekogusid, erinevate vete hääli (vihm, kose kohin, oja vulin), vee ringkäiku looduses. Tuuleratta 5a lapsed teevad tutvust veealuse maailmaga ja erinevate randadega, kus vesi ja maa kokku puutuvad. Kes elavad vees, kes kasvavad vees ja kes kaldal, kes mõlemal pool.  Lapsed vaatavad loodusfilme Emajõest. Tuuleveski  6a lapsed jõuavad Eestis talvituvate lindude juurde läbi aastalinnu tuttpüti, kes kahjuks sooja ilma tõttu talvitub Pae pargi veekogul. Lapsed uurivad linde, kes tulevad Eestisse talvituma just Põhjamaadest. Lapsed vaatavad raamatuid, filme, videosid lindude elust. Kuna aasta 2020 on ka eesti rahvajuttude aasta, siis ühendatakse need kaks teemat ja tehakse tutvust eesti rahvaluulega, kus räägitakse lindudest. Tuuletrolli 6a lapsed jätkavad muinasjutu teemat. Selle rühma lapsed otsivad looduse teemat eesti rahvajuttudes ja teistes muinasjuttudes. Loomamuinasjuttude juures arutatakse loomade sümboolse tähenduse üle (kaval rebane, tark öökull, rumal hunt, tugev karu, arg ja kiire jänes...), "Siili ja jänese võidujooks". Arutelu alla tulevad veel.  "Okasroosike", "Kuldkalake".